30. jaanuaril 1954. aastal võttis tollane Viljandi Linna TRSN Täitevkomitee vastu.otsuse hakata Viljandisse Vaksali ja Kaalu tänava nurgal olevale maa-alale spordihoonet ehitama Neoklassitsistlikus stiilis hoone valmis nelja aastaga – 1958 aasta sügisel avas maja uksed. Samal sügisel toodi Tallinnast kunstitoodete kombinaadist Viljandisse ka kahe meetri kõrgused tsemendist valatud figuurid ja kinnitati maja fassaadil selleks otstarbeks ehitatud kohtadele. Figuuride autor on E.Kirss.Tolleaegne vabariigi valitsus andis karmi käsu kujud riidesse panna ja ainult tänu kohalike spordiinimeste nutikusele pandi figuurid oma kohale seinaorvas sellistena, nagu autor kavandanud oli.
Esimesed võistlused võrk-ja korvpallis toimusid 1.märtsil 1959.a. Maja ametlik avamine toimus pidulikult  11. aprillil 1959.a. kui Viljandi Ehitusvalitsuse juhataja E. Grauberg andis suure sümboolse nukupea ja pika habemega võtme üle VS “Jõu” Kesknõukogu Presiidiumi esmehele P.Teesalule ja spordihoone direktorile E. Järveküljele. EKP Viljandi Rajoonikomitee esimees Kalev Raave avas VS”Jõud” raskejõustiku sparakiaadi.(Tee Kommunismile 14.aprillil 1959)
Viljandisse ehitatud spordihoone oli Eesti moodsaim ning seal peeti kõik tähtsamad võistlused. Suures saalis mõõtmetega 37×17 m sai tegelda võrkpalli-, korvpalli- ja tennisemänguga, võimlemise, maadluse, poksi ja tõstespordi ning kergejõustikuga. Saalinurgas põranda all oli kaugushüppe kast, vajadusel tõsteti põrand kaugushüppekasti pealt ära.
Vastavalt ÜVAÜ KSÜ Eesti Vabariikliku Organisatsiooni “Kalev” Nõukogu presiidiumi otsusele 16.juulist 1987.a. Pr.2 p6 antakse KSÜ “Kalev” Vabariiklikule Nõukogule otsealluvaks spordibaasiks Viljandi Spordihoone.

Vastavalt Eesti Spordiselts “Kalev” juhatuse otsusele 27.augustist 1992.a. nr.7 p 4. antakse Eesti Spordiselts “Kalev” Viljandi Spordihoone üle Viljandi Maavalitsusele ja sai nimeks Munitsipaalettevõte “Viljandi Spordihoone”
Tasapisi hakkas maja kitsaks jääma. Juurdeehitust on planeeritud 1975. aastast alates, ühel korral lükati ehitamine edasi maakonnahaigla ja teisel korral Ekseko juurdeehituse tõttu.1997 aastal korraldati hasartmängude maksu fondi rahalisel toel ja Arhitektide Liidu osalusel spordihoone juurdeehituse ideekavandite arhitektuurikonkurss.

Konkursil osalejaid oli 22, kelle hulgast zhürii valis välja võitjad. Esimeseks tunnistati võistlustöö SADA (autorid Tarmo Teedumäe, Urmas ja Priit Luure), teiseks KOLMAINU (Rene Valner, Kalle Komissarov, Mihkel Tüür), kolmandaks võistlustöö ATLEET (Andres Lember).

1998. aastal võttis eel- ja tehnilise projekti koostamise Riigihanke konkursist osa 5 pakkujat ning võitnuks tunnistati Reet Valgu projekt (AS Akvar).1999.a. kevadel kuulutas Viljandi Linnavalitsus välja Riigihanke konkursi ehitaja leidmiseks. Laekunud kuue pakkumise hulgast tunnistati edukaimaks AS Facio Ehitus ja Heres Restauraatori ühispakkumine.

29. juulil 1999. aastal peeti vana spordihoone kõrval välisplatsil viimsed võistlused, sedakorda tellijate ja ehitajate – Viljandi Linnavalitsuse ning ehitusfirmade Heres Restauraator ja AS Facio Ehitus võistkondade vahel. Võisteldi korvpallis, jalgpallis ja maahokis.

Peale võistlusi löödi kopp maasse – ehitus oli alanud.Nurgakivi sai juurdeehitus 21. septembril 1999. aastal, vana spordihoone 40. sünnipäeval. Tseremoonial viibisid peaminister Mart Laar ning Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder, Viljandi Linnavolikogu esimees Tauno Tuula, Viljandi linnapea Tarmo Loodus ja Viljandi Võrkpalliklubi Volle president Peep Aru. Asjaosalised asetasid nurgakivisse müüritud urni otsused hoone ehitamise riigihanke konkursi tulemuste kinnitamise kohta, ehituse töövõtu lepingud, käibel oleva Eesti raha kuponge, Viljandi Volle spordisärgi ja sõpruslinna Porvoo linnavolikogu esimehe lipsunõela.2001. aasta 31. märtsil avab uus hoone uksed.

Läbi kolme korruse ulatuv ligi 10 meetri kõrgune suur saal on mõõtmetega 44 x 33,5 m ning seda saab vajaduse jagada kolmeks sektsiooniks. Tribüünil on ligemale 800 kohta. Keldrikorrusel on jõusaal ja saunad, esimesel korrusel fuajee ja kohvikuruumid , teisel korrusel on judosaal ning tööruumid spordihoone töötajaile.Majas jätkub ruumi võrkpalli-, käsipalli- ja korvpallimänguks, saab tegelda maadluse ning võimlemisega

Spordihoone juurdeehituse valmisehitamiseks on kulunud kokku 27,3 miljonit Eesti krooni. Hasartmängu nõukogult on saadud 0,8 miljonit krooni, RIP-ilt (Riiklik investeeringute programm) 11,5 miljonit krooni ja Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 5 miljonit krooni.

 

1992. aasta sügisel otsustati moodustada linnas ettevõte, mis hakkaks haldama linna valduses olevaid spordirajatisi, sest spordiühing “Kalev” ei tulnud sellega enam iseseisvalt toime. Nii alustaski sama aasta 1. oktoobril tegevust munitsipaalasutus Viljandi Spordikeskus, mis pakkus tööd neljale inimesele. Uue asutuse juhatajaks sai Rein Uustalu.

Esimesed objektid, mille baasil spordikeskus moodustati, olid spordiühingu “Kalev” rajooninõukogu valdusest linnale üle antud järveäärsed sportimispaigad: staadion, tenniseväljakud, korvpalliväljak ja elling. 1994. aasta jaanuaris liideti keskusega linna spordihoone ja Paala linnaosas asuv kilehall. Spordikeskuse põhiülesanne on spordibaaside majandamine, korrashoidmine ja sporditeenuste pakkumine. Täna on spordikeskuse valduses kümme erinevat objekti ja töötajaid kokku 25. Aja jooksul oleme spordibaaside ja sportimispaikade haldamisel tihendanud koostööd spordiklubide ja ettevõtjatega. Nii on näiteks kunstkattega tenniseväljakud renditud tenniseklubile “Fellin”, matkaraja hooldusega tegeleb Viljandi Rattaklubi. Talviste suusaradade ning looduslike liuväljade hooldamisel oleme koostööd teinud Viljandi lumepargi inimestega, kellega oleme plaaninud koostööd spordivahendite (rulluisud ja –suusad, käimiskepid) ka suviste sporditarvete laenutuse osas Viljandi järve ääres. Viljandi Spordikeskus on Viljandi linna eelarveline asutus, seega meie tegevuseks ja investeeringuteks vajaminev raha eraldatakse linna eelarvest. Võib julgelt väita, et viimase kümne aasta jooksul on Viljandi linn leidnud spordibaaside arendamiseks märkimisväärseid summasid. Ajavahemikul 1999–2004 on valminud kolm täismõõtmelist spordisaali ja loodud erinevaid võimalusi sportimiseks välitingimustes. Ent ikka on nagu midagi puudu, sest rahalisi vahendeid kõigeks ei jätku. Hetkel ei ole linnas kaasaegsetele nõuetele vastavat staadioni ja ujulat, rekonstrueerimist vajaks nii mõnigi spordiobjekt. Staadioni rekonstrueerimise osas on eeltööd tehtud, projekt olemas ja loodame, et “murranguliseks” selles osas saab aasta 2008. Tänavu suvel said sõudjad oma käsutusse rekonstrueeritud olmeruumid, aga lahendust ootab uue ellingu ehitus. Uuendamist vajab ka aerutajate baas Männimäel. Loodetavasti saavad järveümbruse arengukavaga lõpuks lahenduse ka selle piirkonna sportimispaikadega seotud mured ja probleemid. Spordikeskuse tegevuse eesmärgiks on tagada Viljandi elanikkonnale võimalused kehalise ja vaimse vormi saavutamiseks, sportliku eluviisi harrastamiseks, sportlikuks eneseteostuseks ning vaatemängulise spordielamuse saamiseks. Mati Jürisson, MA Viljandi Spordikeskus juhataja

 

Teisipäeval, 16. juunil 2009.a. kell 17 avatakse Viljandi järve ääres (Ranna pst 1) Viljandi linna renoveeritud staadion.

Viljandi linnapea Kalle Jents ütles, et samale kohale Viljandi järve ääres Ranna puiesteel alustati staadioni ehitamist 1928. aastal tolleaegse linnapea August Maramaa ajal. Majanduskriisi tõttu enne maailmasõda staadion täielikult valmis ei saanudki, kuid sellele vaatamata kasutati staadioni aktiivselt.

80.-ndate aastate lõpul Viljandi linna staadion renoveeriti. 2008. aasta maikuus alustati staadioni kaasaegset renoveerimist, millest on nüüd valmis saanud esimene järk. Valmis on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku- ja jalgpalliareen, 1080 istekohaga tribüün pealtvaatajatele, millest 400 on katuse all, lisaks on kohad ratastoolis vaatajatele.

Viljandi linna staadioni projekteerisid AS Kommunaalprojekt (staadioni väljak), AS Viljandi Eke Projekt (tribüün) ja Tinter Projekt OÜ (ehitaja tööjoonised) ning ehitasid AS Tallinna Teed (jooksurajad, hüppepaigad ja väljak) ja AS Pärnu REV (tribüün). Staadioni inventar on Kerko Sport OY-lt. Staadioni renoveerimine koos projekteerimise, ehitamise ja inventariga on läinud maksma 23,6 miljonit krooni.

Teises järgus ootab ehitamist staadioni olmehoone, kus on ruumid sportlastele ja kohtunikele ning varustuse ja inventari hoidmiseks. Hoone ehitamiseks loodetakse raha saada Euroopa struktuurifondidest.

Staadioni avaüritused algavad kell 17 noorte võistlusega 800 meetri jooksus ja Viljandimaa lahtiste meistrivõistluste kergejõustiku alaga 1500 meetri jooksus. Avatseremoonia algab kell 18.

Renoveeritud maakonna esindusstaadioni avatseremooniale on oodata Eesti olümpiakomitee esindajat ja kultuuriministrit ning muidugi linna- ja maavalitsuse esindajaid.

Kell 18.45 algab Nõmme JK “Kalju” ja Viljandi JK“Tuleviku” Eesti meistriliiga kohtumine jalgpallis.

Eeloleval kolmapäeval kell 15 algavad täieliku uuenduskuuri läbi teinud spordiväljakul maakonna kergejõustiku meistrivõistlused, mis jätkuvad neljapäeval.

Viimasel kolmel aastal on Viljandi järve ääres renoveeritud ja ehitatud mitu spordirajatist ja -hoonet: kunstmurukattega jalgpalli harjutusväljak, sõudjate treening- ja olmeruumid vetelpäästehoones ning tänavu 9. mail avatud uus sõudeelling.

Laupäeval, 9. mail 2009 kell 13 avatakse Viljandi järve ääres sõudeelling. Koos paari aasta eest vetelpäästemajas valminud treening- ja olmeruumidega on Viljandi sõudeklubil nüüd oluliselt paranenud treenimiseks vajalikud tingimused.

Viljandi sõudmistreener Ruth Vaar ütles, et ellingus on 550 ruutmeetrit pinda. Hoones saab nõuetekohaselt hoida 45 paati ja paate remontida. Hoonel on kohtuniketorn, mis võimaldab Viljandis tulevikus korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi.

Sõudeellingu ehitas AS YIT Ehitus ja see läks Viljandi linnale maksma 9 miljonit krooni.